Üldine

Millal toimub väljavedu?

Väljaveo täpset kellaaega ei ole võimalik öelda kuna liiklusolud ja tingimused võivad muututa vaid mõne hetkega.

Vastavalt Tallinna Jäätmehoolduseeskirjale toimub vedu päeva jooksul alates 6.00-22.00.

Back To Top

Arvete esitamine

Arved saadetakse e-posti teel.

Tallinna Jäätmekeskus esitab kliendile teenuse ja lisateenuste osutamise eest arve hinnakirja alusel hiljemalt arveldusperioodile järgneva kalendrikuu 7 kuupäevaks.

Arve esitamiseks loetakse selle saatmist kliendile posti teel või e-posti teel lepingus nimetatud aadressil või selle esitamist üldiselt aktsepteeritud turvalises elektroonses kanalis.

Arvega mittenõustumisel või ainult osaliselt, tuleb sellest teatada Tallinna Jäätmekeskust kirjalikult 5 (viie) kalendripäeva jooksul pärast arve kättesaamist, märkides ära mittenõustumise põhjus. Tallinna Jäätmekeskus kontrollib kliendi avaldust ja sellega seonduvaid asjaolusid(10) kümne kalendripäeva jooksul teate kättesaamisest.

Arve tuleb tasuda näidatud summas maksetähtpäevaks.

Arve maksetähtaeg on 14 kalendripäeva. Kui arve tasumine toimub pangakontoris või internetipangas, siis märkige arve saajaks Tallinna Linnakantselei. E-arve vormistamisel arve saaja on Tallinna Linnakantselei.

Arve loetakse tasutuks täissumma laekumisel Tallinna Linnakantselei arveldusarvele.

Arve tasutakse elektroonse kanali kaudu (näiteks e-teeninduses, e-arvega või internetipangas) või sularahas panga- või postkontoris (sealhulgas sularaha- ja makseautomaadis).

Arve tähtajaks tasumata korral, arvestatakse iga tasumisega viivitatud päeva eest viivist 0,15% tähtajaks tasumata summast kalendripäevas.

Arve osalisel tasumisel kustutatakse võlgnevusest kõigepealt sissenõudmiskulud, seejärel viivis ning lõpuks põhisumma.

Varem sissenõutavaks muutunud summad kustutatakse enne hiljem sissenõutavaks muutunud summasid.

Tallinna Jäätmekeskuse poolt renditud kogumismahuti eest on klient kohustatud tasuma ka perioodil, kui jäätmeveo teenuse osutamine on ajutiselt peatatud.

Lepingu lõppemisel tasub klient Tallinna Jäätmekeskusele kõik senini tasumata arved ning lepingu lõpetamisega seonduvad kulud, sealhulgas kogumismahuti(te) äraveo, lõpptühjenduse ja korrastamise eest arve alusel.

Back To Top

Kuidas arvutada mahutite koguseid m3-s

Meie teenuste hinnakirjas on mahutid ja jäätmekotid antud  liitrites (l ). Vajadus saate võrrelda koguseid kuupmeetrites kasutades lihtsat valemit: 1m3=1000l. Näiteks:  140l mahuti = 0,14m3

Kalkulaator: http://www.kalkulaator.ee/

Back To Top

Ühismahutid

Juhul kui maad on vähe ja mahutit ei ole kuhugile panna, siis saab võtta ühismahuti naaberkinnistuga või ühise õuealaga majadega kahe peale. Selleks peab olema poolte  kirjalik kokkulepe. Kokuleppe vorm on kättesaadav veebilehel www.prugi.ee

Back To Top

Väravate avamine

Väravate avamine on kuutasupõhine olenemata väravate ja lukkude arvust. Jäätmemahuti tühjendamiseks kasutatavad võtmed, puldid, telefoni numbrid on võimalik üle anda Tallinna Jäätmekeskusele klienditeeninduses. Juhul kui jäätmevaldaja ei võta seniselt vedajalt võtmeid ja pulte tagasi, siis loetakse jäätmevaldaja nõustunuks sellega, et vedaja annab võtmed ja puldid üle Tallinna Jäätmekeskusele. Hea on kui te teatate senisele vedajale, et nõustute võtmete üleandmisega Tallinna Jäätmekeskusele.

Back To Top

Lepingu saatmine

Üldjuhul saadetakse leping allkirjastamiseks kas e-posti teel.

Juhul kui soovite lepingut saada ja allkirjastada paberkandjal, siis palume märkida taotluses vastavasse lahtrisse linnuke.

Back To Top

Lisateenused

Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus (toiming), mida vedaja jäätmevaldajale osutab.

Näiteks kui mahuti asub jäätmeveoki võimalikust lähimast peatumiskohast kaugemal kui 10 m, tuleb tellida jäätmemahuti käsitranspordi teenus.

Näiteks kui jäätmemahuti tühjendamiseks on vaja vedaja poolt avada lukustatud värav, tõkkepuu või jäätmemaja, on vaja tellida nn lukuavamise teenus kirjeldades täpselt, mida ja millega avama peab.

Back To Top

Veopäev

Veopäev on jäätmeveo teenuse osutamise päev, mille on teatanud kliendile Tallinna Jäätmekeskus.

Veopäevad määrab Tallinna Jäätmekeskus.

Veopäevade määramisel on arvestatud konkreetse piirkonna liikluskoormuse- ja korraldusega ning jäätmetekitajate arvuga.

Back To Top

Toitlustusettevõtted, koolid, lasteaiad, haiglad

Kui kinnistul tekib nädalas enam kui 20 kg biojäätmeid või kui kinnistul tegutseb toitlustusettevõte, sh restoran või muu samalaadne toiduteenust pakkuv ettevõte, milles on vähemalt 25 istekohta, või lasteaed, kool või haigla, milles on vähemalt 112 kohta, on vajalik tellida biojäätmete väljavedu. Juhul kui taotluses ei ole märgitud biojäätmete teenust, siis taotluse menetlus peatatakse ja teiega võetakse ühendust.

Juhul kui biojäätmete teenuse lepingu sõlmib toitlustusteenust pakkuv ettevõte on vaja Tallinna Jäätmekeskust sellest teavitada.

Back To Top

Kliendi tüüp

Palume taotluses märkida, kas tegemist on erakliendiga, ärikliendiga, korteriühistuga vms.

Juhul kui tegemist on kaasomanikega, kes ei ole moodustanud korteriühistut või ühisust, siis peavad kaasomanikud volitama ühte kaasomanikku sõlmima kõigi kaasomanike nimel jäätmeveoleping

Back To Top

Äriregister

Taotluse menetlemisel kontrollitakse taotluse esitaja volitusi äriregistrist kuna lepingu allkirjastajaks ettevõttete ja ühistute puhul saab olla juhatuse liige või ametlike volitustega isik.

Juhul kui äriregistri andmed ei kattu taotluses toodud andmetega siis teie taotluse menetlus peatatakse ja teiega võetakse ühendust.

Back To Top

Ehitisregister

Taotluse menetlemisel kontrollitakse andmeid ehitisregistri kaudu- kinnistul asuva ehitise tüüpi, ehitise suurust ja korterite arvu. Juhul kui ehitisregistri andmed ei kattu taotluses toodud andmetega siis teie taotluse menetlus peatatakse ja teiega võetakse ühendust.

Back To Top

Jäätmetekkekoht

Jäätmetekkekoht on aadress või objekt, kuhu tellitakse jäätmeveoteenus.

Nt juhul kui taotleja ise elab Mustamäel ja soovib tellida jäätmeveoteenust Haabersti piirkonna aadressile, siis ta märgib jäätmetekekoha lahtrisse Haabersti aadressi.

Back To Top

Veo alustamise aeg

Veo alustamise aeg tuleb taotluses märkida nädala täpsusega.

Veo alustamise määramine tähendab esimese teenuse osutamise nädalat.

Back To Top

Kuidas leida jäätmeveopiirkond

Selleks tuleb klikata http://kaart.tallinn.ee/ .

Seal avaneb Tallinna linna interaktiivne kaart. Parempoolses tulbas NÄITA KAARDIL klikka HEAKORD.

Märgi kaustas Jäätmeveo piirkonnad, seejärel sisesta OTSING asukoha aadress (näiteks Sõle 16).

Leia kaardil täpp ja klikka sellel.

Ilmub otsitava piirkonna info (Nimetus: 7. Põhja-Tallinna jäätmeveopiirkond (Merimetsa-Pelguranna)

Back To Top

Suurjäätmed

Suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid, jõulukuused jms, mis on paigutatud mahuti kõrvale äravedamise eesmärgil.

Suurjäätmete väljavedu toimub tellimisel.

Back To Top

Biojäätmete mahuti vooderduskott

Konteineri määrdumise vältimiseks soovitame tellida vooderduskoti, mis paigaldatakse pärast igat tühjendamiskorda.

Vooderduskoti paigalduse tellimiseks palume teha vastav märge taotluses lisateenuste lahtrisse.

Back To Top

Mahutivälised jäätmed

Jäätmevaldaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses mahuteid ning tühjendamise sagedus pab olema vastav, mis väldib mahuti ületäitumise ja haisu teket.

Juhul kui te ei soovi, et vedaja võtab jäätmemahuti tühjendamisel kaasa mahuti kõrvale pandud pakendatud jäätmed, siis märkige taotluses vastavasse lahtrisse linnuke.

Juhul kui te vastavat linnukest ei tee, siis nõustute, et vedaja võtab kaasa ka mahuti kõrvale pandud pakendatud jäätmed.

Back To Top

Pakendijäätmed

Pakendijäätmete kogumine ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.

Juhul kui teil on tellitud pakendijäätmete mahuti ja selle tühjendamine, siis selle rentimine ja tühjendamine jätkub senise teenuseosutaja poolt.

Back To Top

Jäätmeliigid

Teenuse mahu valimisel palume arvestada, et jäätmete liigiti kogumine on kohustuslik.

Kui majas on üle 5 korteri, siis on vajalik tellida paberi ja kartongi väljavedu.

Paberi ja kartongi üleandmine on tasuta ja seda võib tellida tellimusel.

Biojäätmed tuleb mis tahes kasutusotstarbega kinnistul koguda eraldi mahutisse ja üle anda jäätmevedajale.

Biojäätmete kõige väiksem mahuti on 80 l ja mahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib selle ületäitumist, haisu ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostamist, kuid vähemalt üks kord kahe nädala jooksul.

Juhul kui te ei märgi neid oma taotluses, siis teie taotlust ei menetleta ja teiega võetakse ühendust.

Back To Top

Miks ma pean liituma?

Vastavalt Jäätmeseaduse § 69 lg 1 loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest .

Back To Top

Mitu konteinerit (mahutit) peab olema kortermajade juures?

Lisaks segaolmejäätmete konteinerile peab olema eraldi konteiner paberi ja papi jaoks kui kinnistul on vähemalt 5 korterit ning kui kinnistul on vähemalt 10 korterit, siis peab olema eraldi konteiner ka biolagunevate jäätmete jaoks.

Back To Top

Kuhu peab eramaja elanik oma toidujäätmed (biojäätmed) panema?

Toidujäätmed tuleb eramaja elanikel kompostida oma kinnistul kompostris või panna segaolmejäätmete konteinerisse. Keskkonnast hoolivatel inimestel soovitame toidujäätmed kompostida. Arvestama peab aga seda, et toidujäätmeid tohib kompostida ainult kinnises kompostris mitte lahtiselt aunas.

Back To Top

Mitu konteinerit (mahutit) peab eramaja omanikul olema?

Eramaja omanikul peab olema 1 segaolmejäätmete konteiner, rohkem konteinereid juurde tellida pole tarvis. Et vedaja saaks selle konteineri tühjendada ei tohi seal olla ohtlike jäätmeid, probleemtooteid, aia- ja pargijäätmeid ega vanapaberit. Samuti tuleb eraldi koguda pakendijäätmed, mille üleandmiseks on Tallinnas loodud vastavad võimalused.

Back To Top

Miks peab prügi sortima?

Jäätmete sortimisel tekkekohas (loe: kodus) on mitu olulist põhjust. Esimene ja kõige tähtsam põhjus on meie tervis ja puhas elukeskkond. Seepärast on eriti oluline, et kogutaks eraldi ohtlikud jäätmed ja probleemtooted (vana ja kasutuskõlbmatu kodutehnika, vanarehvid jne), sest nende keskkonda sattumine või ebaprofessionaalne käitlemine on ohtlik nii loodusele kui ka inimeste tervisele. Teiseks on see keskkonnasõbralik tegu, sest sorteerimine tagab jäätmete puhta kvaliteedi, mis võimaldab nende taaskasutamise. Vanapaber, biolagunevad jäätmed (toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed) ja pakendid on väga hea taaskasutusväärtusega materjalid. Kolmandaks oluliseks põhjuseks on see, et olmejäätmete sorteerimisega on võimalik saavutada rahaline kokkuhoid, sest näiteks pakendid, mis moodustavad olmejäätmetest kuni 60% saab avalikesse konteineritesse viia tasuta.

Back To Top

Kuidas loobuda korraldatud jäätmeveost?

Korraldatud jäätmeveost saate loobuda, kui antud aadressil puudub elu- või äritegevus. Lisaks on suvila puhul võimalik loobuda jäätmeveost hooajati. Korraldatud jäätmeveost vabastuse taotlemiseks palun pöörduge linnaosa valitsuse poole. Esita kirjalik avaldus koos põhjendusega: 1) kinnistul ei toimu elutegevust; 2) majas ei elata hetkel (ajutine vabastus) 3) maja kasutatakse ainult teatud kuudel (nt. suvekuudel suvilana) 4) kinnistul puudub hoonestus

Back To Top

Kuidas toimub lepingu sõlmimine kortermajaga, kus puudub KÜ?

Korterelamu kaasomanikud määravad majaesindaja, kes sõlmib linnaga lepingu.

Back To Top

Korteriühistutele on eraldatud maad minimaalselt, mistõttu jäätmemahutitele ei ole ruumi.

Jäätmehoolduseeskirja § 6 lg 3 alusel tohib korterelamute juures, kus on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut linnaosavalitsuse loal ja tingimustel. Ruumikitsikusest hoolimata leitakse lahendused, kuidas mahutada ära parkivad autod. Jäätmete kogumine kuulub elamu teenindamise vahetute ülesannete hulka ja see tuleb lahendada prioriteedina. Üldiselt on ühistutele maa eraldatud ikka ühistu enda taotluse alusel, väiksema teenindusmaa eest tuleb maamaksu vähem tasuda, küllap see ongi põhjus, miks seda maad nii vähe on. Ühe lahendusena võib koopereeruda ka naaberkinnistuga ja leida kahe või miks mitte ka enama kinnistu peale maaala ühismahutite paigutamiseks või jäätmemaja ehitamiseks.

Back To Top

Tahaksin ehitada jäätmemaja, aga kuidas saada ehitusluba? Maaeralduseta ju ehitada ei saa.

Kerge ning vundamendita jäätmemaja ehitamiseks ei ole vaja maaeraldust ega ehitusluba. Piisab linnaosavalitsuse loast ja tingimustest. Kui otsustatakse aga kapitaalse ehitusvariandi kasuks, tuleb toimida vastavalt linna ehitusmäärusele.

Back To Top

Meie ühistu on väike ja ahjuküttega. Inimesed on vaesed, ei telli ajalehti. Olemasolev paber põletatakse küttekolletes, et saada sooja. Vanapaberikonteinerisse ei ole midagi panna. Miks pean selle tellima?

Vanapaber on väga hea taaskasutusväärtusega, võrdluseks võib öelda, et 1 tonn ümbertöötlemisse suunatud vanapaberit päästab 17 puud. Paberit võib kasutada tule süütamiseks, kuid väga palju tekib ka sellist paberit, mis tule alustamiseks ei sobi nt reklaamlehed, ajakirjad jms klantspaber. Kui vanapaberi jaoks eraldi konteinerit rentida siiski ei soovita võib sellisel ühistul olla keldris või kusagil mujal kokkulepitud kohas kast paberi kogumiseks ning kogunenud vanapaber vastavalt vajadusele vedajale üle anda.  Samuti võib jäätmeküsimustes koopereeruda naabritega ehk siis kasutada vanapaberi kogumiseks ühismahutit.

Back To Top

Kas liigiti kogumine aitab vähendada prügiveokulutusi? Paberit võetakse vastu tasuta, kuid pean lisaks rentima teise konteineri ja selle eest juurde maksma.

Paberi liigiti kogumisel väheneb segaolmejäätmete kogus. Paberit on segaolmejäätmetes ca 10-15 % ning paberikonteineri tühjendamine on tasuta. Kui jätate olmejäätmete konteineri ja selle tühjendussageduse muutmata, ei saavuta te kokkuhoidu. Nüüd on võimalik valida segaolmejäätmetele väiksem konteiner või suurendada veovahemikku. Väiksema konteineri rendihind on väiksem. Olukord muutub täielikult, kui hakkate koguma eraldi ka pakendeid. Pakendite jaoks ei ole vaja rentida oma konteinerit, selleks on üle linna avalikud pakendikonteinerid. Pakendeid on jäätmetes mahuliselt kuni 60% ning nende äraandmine avalikku kogumispunkti on täiesti tasuta. Kogudes paberi ja pakendi eraldi, oleks võimalik taaskasutada ca 70% jäätmetest, s.h. 60% tasuta. Segaolmejäätmeid jääb vaid 30% esialgsest.

Back To Top

Kuhu viia pakendid?

Tallinnas on pakendite ja pakendijäätmete jaoks avalikud pakendikonteinerid, kuhu kõik linnakodanikud saavad tasuta oma pakendid ära anda. Pakendikonteinereid on kolme tüüpi: • 1) segapakendi (metall, plast, kile, jne) jaoks tavaliselt kollast värvi konteiner; • 2) klaasi (klaaspurgid ja -pudelid) jaoks tavaliselt roheline konteiner; • 3) paberpakendi (paberist või papist karbid, kotid jne) jaoks tavaliselt sinine või roheline konteiner. Konteineritel on ka kleebised infoga millist liiki pakendeid sinna panna tohib. Pakendid peavad olema puhtad ja need ei tohi määrida teisi konteineris olevaid pakendeid. Kolm eriliiki pakendikonteinerit asetsevad üldjuhul koos. NB!!! Kui väljas on ainult üks pakendikonteiner, siis võib sinna panna kõiki pakendiliike (segapakendid, metall-, klaas- ja paberpakendid). Teadma peab ka seda, et pakendikonteineritesse vanapaberit panna ei tohi!

Back To Top

Kas pakendid peab enne pakendikonteinerisse viimist pesema?

Pakendite sorteerimisel tuleks asja võtta mõistlikult, kui pole võimalik pakendit puhtaks loputada, kasutamata selleks nõudepesuvahendit ja kuuma vett, siis on õigem panna see olmeprügisse. Pakend peab olema tühi ja kui mõni pakend on eriti määrdunud, tuleks see kergelt loputada, kuid pesta ei ole tarvis.

Back To Top

Miks vanapaberit pakendikonteinerisse panna ei tohi?

Kõigepealt tuleb mõista, et avalikud pakendikonteinerid ei ole vanapaberi kogumiseks. Tegemist on konteineritega, mis on mõeldud paberist ja papist pakendite kogumiseks mitte vanapaberi kogumiseks. Pakendite (sh ka paber ja papp pakendite) kogumise ja käitlemise eest on tarbijad toodet ostes juba tasunud ning seepärast korraldavad pakendite kogumist tootjavastutusorganisatsioonid, kes paigaldavad üle linna avalikke konteinereid.  Kui elate suures kortermajas, siis on olukord lihtsam, sest Tallinnas on nõue, et 5 ja enama korteriga kinnistutel peab olema eraldi konteiner vanapaberi jaoks ning sinna tulebki tekkiv vanapaber panna. Vähema kui 5 korteriga majade ja eramajade elanikud peavad hoolitsema selle eest, et vanapaber saaks kokku kogutud ning jäätmejaama viidud või jäätmevedajale üle antud. Avalikud pakendikonteinerid on mõeldud üksnes pakendite jaoks!

Back To Top

Kui kõik prügi eraldi koguda siis mida panna olmejäätmete konteinerisse?

Olmejäätmete konteinerisse tuleb panna sortimisjääk (nt hügieenitarbed, määrdunud pakendid, vanad ja katkised riided, nõud, mänguasjad jms). Jäätmeseaduse kohaselt tuleb tiheasustusalal olmejäätmete konteinerit tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Eramajaomanikel tasub teada ka seda, et kõige väiksem võimalik vahend jäätmete kogumiseks ja üleandmiseks jäätmevedajale on kuni 150 l jäätmekott.

Back To Top

Mis on tühisõit?

Tühisõit on siis, kui jäätmevedaja tuleb kokkulepitud veopäeval konteinerit tühjendama, kuid ei saa seda teha nt suletud värava või konteineri ette pargitud autode tõttu. Jäätmevaldaja kohustus on tagada jäätmevedajale juurdepääs konteinerini. Tühisõitude vältimiseks soovitame korteriühistu esindajal teavitada majaelanikke, et veopäevadel konteineri ette autosid ei pargitaks. Suletud väravate või konteinerite puhul tuleb need veopäeval lukust lahti hoida või anda vedajale juurdepääsu tagamiseks võtmed. Kui tühisõit on toimunud ehk jäätmevedaja ei ole saanud konteinerit tühjendada, peab ta selle põhjusest hiljemalt ühe ööpäeva jooksul jäätmevaldajat teavitama ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tühjendama konteineri kolme päeva jooksul. Tühisõidu eest tohib jäätmevedaja esitada arve mis on kasutusel oleva konteineri tühjenduse teenustasust 50%. Kui arvel kajastuv tasu tühisõidu eest on suurem kui 50% konteineri tühjendushinnast, tuleb sellest teavitada Tallinna Jäätmekeskust.

Back To Top

Kui jäätmevedaja rikub öörahu?

Tallinna linna elurajoonides on jäätmevedajatel keelatud jäätmeid vedada öörahu ajal, so õhtul alates 22:00st kuni hommikul 6:00ni (nädalavahetusel 23:00st kuni 7.00ni). Kui jäätmevedaja tuleb öörahuajal konteinerit tühjendama on tegemist jäätmehoolduseeskirja rikkumisega, millest tuleks teavitada Tallinna Jäätmekeskust.

Back To Top

Mida teha kui jäätmevedaja ei tule ettenähtud veopäeval konteinerit tühjendama ja seetõttu on konteinerid ületäitunud?

Ärajäänud veost tuleb koheselt, kuid hiljemalt kahe tööpäeva jooksul teavitada Tallinna Jäätmekeskust. Tallinna Jäätmekeskuse süül ära jäänud veo korral lepitakse jäätmevaldajaga kokku asendusvedu esimesel võimalusel. Asendusveol kohaldatakse tavapärast teenustasu, seega ei rakendata nn graafikuvälise veo teenustasu, mis on 20% kõrgem. Juhul kui jäätmevaldaja ei ole tellinud graafikujärgsel veol mahutiväliste jäätmete kaasavõtmist ja soovib, et need võetaks kaasa asendusveo tegemisel, tuleb sellest teavitada asendusveo kokkuleppimisel.

Back To Top

Jäätmeveoga seotud probleemidest teatamine

Jäätmeveoga seotud probleemid palume saata e-postile: info@prugi.ee esimesel võimalusel millal probleem ilmsiks tuli.

Back To Top

Jäätmevedu riiklikel pühadel ja nädalavahetusel

Riiklikel pühadel toimub tavapärane graafikujärgne jäätmevedu.

Juhul kui klient ei soovi riiklikul pühal jäätmevedu, peab ta sellest Tallinna Jäätmekeskust telefoni või e-kirja teel teavitama vähemalt 2 tööpäeva enne riiklikku püha ja leppima kokku uue veopäeva.

Kui graafikujärgne veopäev langeb nädalavahetusele, siis toimub tavapärane jäätmeveoteenuse osutamine.

Back To Top


Arvete tasumine

Arvete esitamine

Arved saadetakse e-posti teel.

Tallinna Jäätmekeskus esitab kliendile teenuse ja lisateenuste osutamise eest arve hinnakirja alusel hiljemalt arveldusperioodile järgneva kalendrikuu 7 kuupäevaks.

Arve esitamiseks loetakse selle saatmist kliendile posti teel või e-posti teel lepingus nimetatud aadressil või selle esitamist üldiselt aktsepteeritud turvalises elektroonses kanalis.

Arvega mittenõustumisel või ainult osaliselt, tuleb sellest teatada Tallinna Jäätmekeskust kirjalikult 5 (viie) kalendripäeva jooksul pärast arve kättesaamist, märkides ära mittenõustumise põhjus. Tallinna Jäätmekeskus kontrollib kliendi avaldust ja sellega seonduvaid asjaolusid(10) kümne kalendripäeva jooksul teate kättesaamisest.

Arve tuleb tasuda näidatud summas maksetähtpäevaks.

Arve maksetähtaeg on 14 kalendripäeva. Kui arve tasumine toimub pangakontoris või internetipangas, siis märkige arve saajaks Tallinna Linnakantselei. E-arve vormistamisel arve saaja on Tallinna Linnakantselei.

Arve loetakse tasutuks täissumma laekumisel Tallinna Linnakantselei arveldusarvele.

Arve tasutakse elektroonse kanali kaudu (näiteks e-teeninduses, e-arvega või internetipangas) või sularahas panga- või postkontoris (sealhulgas sularaha- ja makseautomaadis).

Arve tähtajaks tasumata korral, arvestatakse iga tasumisega viivitatud päeva eest viivist 0,15% tähtajaks tasumata summast kalendripäevas.

Arve osalisel tasumisel kustutatakse võlgnevusest kõigepealt sissenõudmiskulud, seejärel viivis ning lõpuks põhisumma.

Varem sissenõutavaks muutunud summad kustutatakse enne hiljem sissenõutavaks muutunud summasid.

Tallinna Jäätmekeskuse poolt renditud kogumismahuti eest on klient kohustatud tasuma ka perioodil, kui jäätmeveo teenuse osutamine on ajutiselt peatatud.

Lepingu lõppemisel tasub klient Tallinna Jäätmekeskusele kõik senini tasumata arved ning lepingu lõpetamisega seonduvad kulud, sealhulgas kogumismahuti(te) äraveo, lõpptühjenduse ja korrastamise eest arve alusel.

Back To Top


Küsi meilt