Korteriühistu

Siit leiate ülevaate erinevatest jäätmeliikidest mis võivad tekkida Teie ühistu liikmetel ning kogu vajaliku info sellest, kuidas neid jäätmeid liigiti koguda ja neist jäätmetest vabaneda.

Meie sõnum on, et jäätmeid on kasulik liigiti koguda ja sorteerida, et vähendada keskkonna koormust ning säästa oma raha kuna väheneb segaolmejäätmete hulk.

 Lisainfo saamiseks ja tellimuse esitamiseks palume võtta ühendust meie klienditeenindajaga 6164000 või saata e-meil aadressil info@prugi.ee.

 Keskmine jäätmeteke ühe Tallinna elaniku kohta on ca 5,2 liitrit segaolmejäätmeid päevas ning leibkonna kohta ca 234 liitrit kuus. Lisainfot ühistu jäätmeveo sageduse ja mahutite suuruse arvestamiseks leiate Tallinna jäätmehoolduseeskirja lisast 3 (eeskirja lõpus eraldi dokument) http://www.prugi.ee/portal/eeskirjad-est/.

Jäätmehooldust Tallinna haldusterritooriumil reguleerib Tallinna Jäätmehoolduseeskiri http://www.prugi.ee/portal/eeskirjad-est/. Ühistu peab omama või üürima piisavas koguses Tallinna jäätmehoolduseeskirja kohaseid jäätmemahuteid segaolmejäätmete ning liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmeliikide kogumiseks või kasutama ühismahuteid. Ühismahutit on lubatud kasutada Tallinna Keskkonnaameti nõusolekul üksnes kõrvuti asetsevatel kinnistutel või ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele ning sõlmitud peab olema ühismahuti kasutamise leping (http://www.prugi.ee/portal/uhismahuti-leping/). Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole kinnistu piiri ainult vastava kinnistu omanikuga kooskõlastatult. Linnamaale jäätmemahuti paigutamine on lubatud üksnes linnaosa valitsuse loal ja tingimustel.

 Jäätmemahutite soetamisel või rentimisel soovitame jälgida, et mahuti vastab EVS-EN 840 standardile. Mahutite suurustega saate tutvuda meie veebilehel „KLIENDITUGI“ (Jäätmemahutid) lõigu alt http://www.prugi.ee/portal/jaatmemahutid/ . Mahuti soetamisel soovitame eelistada Euroopas toodetud ja meie kliimas kõige paremini vastupidavaid OTTO,  ESE ja SULO mahuteid. Kõige sobivam mahuti on plastikust ratastel mahuti.  Jäätmeid on võimalik koguda ka süvakogumismahutitega.

 Segaolmejäätmed (prügi) on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk. Vastavalt eeskirjale segaolmejäätmete mahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist ja haisu teket, aga vähemalt üks kord nädalas. Segaolmejäätmete süvakogumismahutit tuleb tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Kinnistul, kus on kuni 12 korterit, võib Tallinna Keskkonnaameti nõusolekul segaolmejäätmete mahuti tühjendamise sagedus olla üks kord kahe nädala jooksul, kui jäätmemahuti suurus vastab tegelikkuses tekkivatele jäätmekogustele. Segaolmejäätmete üleandmine toimub tekkekohal kinnistupõhiselt.

 Paberi- ja kartongijäätmete mahuti peab olema, kui kinnistul on vähemalt 5 korterit. Kuna paberi ja kartongijäätmete mahutit võib tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist, siis soovitame kasutada vähemalt 600 liitriseid mahuteid. Nii saame vähendada keskkonnakoormust, st jäätmeveokid ei pea enam väikeste koguste pärast sõitma Teie aadressile.

 Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete mahuti peab olema kinnistul, kui kinnistul on vähemalt 10 korterit, väljaarvatud korraldatud jäätmeveo vanalinna piirkonnas. Biolagunevate jäätmete mahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid vähemalt üks kord kahe nädala jooksul 10-19 korteriga elamus ja vähemalt üks kord nädalas 20 ja enama korteriga elamus. Sobivaim biojäätmete mahuti on suurusega 140l või 240l. Soovitame kasutada mahutites biolagunevaid vooderduskotte, need hoiavad mahuti puhtana http://www.prugi.ee/portal/biokoti-hinnad/. Kui kasutate köögi- ja sööklajäätmete kogumisel tavalisi läbipaistvaid kilekotte siis võimalusel, ärge visake neid koos jäätmetega mahutisse. Tühjendage kilekoti sisu mahutisse ning pange kilekott olmeprügisse. Alla 10 korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides ning sellest saate täpsemalt lugeda meie veebilehelt „JÄÄTME ABC“ (Biojäätmete liigiti kogumine) lõigu alt http://www.prugi.ee/portal/biojaatmeted/.

 Suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid, jõulukuused jms, mis on paigutatud mahuti kõrvale äravedamise eesmärgil. Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid, suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud, elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid.  Suurjäätmete üleandmine toimub tekkekohal kinnistupõhiselt. Suurjäätmete väljavedu peab toimuma seitsme kalendripäeva jooksul alates nende väljapanekust mahuti kõrvale. Jõulukuuski on võimalik ka üle anda tekkekohal kinnistupõhiselt tellides eraldi  jõulukuuskede  äraveo teenuse 6164000 või saates e-meili aadressil info@prugi.ee. Täpsemalt saate  lugeda suurjäätmetest meie veebilehelt „JÄÄTME ABC“ (Suurjäätmete  liigiti kogumine) lõigu alt http://www.prugi.ee/portal/suurjaatmed/.

 Aia- ja haljastusjäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed (lehed, taimejäätmed, muru, sammal, väikesed oksad, õunad ja muu sarnane). Aia- ja haljastusjäätmeid on keelatud panna segaolmejäätmete või köögi- ja sööklajäätmete mahutisse. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas. Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel ja ehitisest 4 m kaugusel, kui naaberkinnistute või -ehitiste omanikud ei lepi kokku teisiti. Aia- ja haljastusjäätmeid on võimalik üle anda tekkekohal kinnistupõhiselt tellides eraldi  lehekoti  äraveo teenuse 6164000 või saates e-meili aadressil info@prugi.ee.

 

 Pakendeid ja pakendijäätmeid on soovitav koguda liigiti ja tellida pakendikonteineri teenus tekkekohal (kortermaja juures) või viia kogumispunktidesse. Linnaruumi on paigaldatud avalikkusele suunatud kogumispunktid -pakendite ja pakendijäätmete mahutid, kuhu on võimalik viia pakendid ja  pakendijäätmed. Tallinna veebikaardilt leiate endale lähima avaliku pakendijäätmete punkti http://www.tallinn.ee/est/taara. Täpsemalt saate lugeda pakendijäätmetest ja nende tasuta äraandmise võimalustest meie veebilehelt  http://pakendite-kogumine/.

 Ohtlikke jäätmeid tuleb koguda liigiti.  Kindlasti ei ole lubatud neid jäätmeid panna segaolmejäätmete mahutisse. Täpsemalt saate lugeda ohtlikest jäätmetest ja nende tasuta äraandmise võimalustest meie kodulehelt „JÄÄTME ABC“ (Ohtlikud jäätmed kodus) lõigu alt http://www.prugi.ee/portal/ohtlikud-jaatmed-meie-kodus/.

 Korrusmajades asuvate äripindade jäätmevedu. Tihti asuvad korrusmajade esimesel korrusel äripinnad nt kohvikud, perearstikeskused, juuksurisalongid, lillepoed jne. Korteriühistu kohustuseks on tagada kinnistul jäätmevedu. Korteriühistu liikmeks on korteriomanik, milleks võib olla ka juriidiline isik. Korteriühistu peab tagama jäätmete kogumise ja äraandmise ka äriruumides tekkivate jäätmete jaoks va juhul kui korteriühistu üldkoosolekul või juhatuses ei ole kokku lepitud teisti. Võimalik on kokku leppida, et äriruumides tegutsevad ettevõtted sõlmivad iseseisvalt jäätmeveolepingu tema valduses olevate jäätmete kogumiseks ja üleandmiseks. Suuremate jäätmekoguste tekkimisel on soovitav, et äriettevõte sõlmib jäätmeveolepingu eraldiseisvalt korteriühistust.