Euroopa Komisjon aitab liikmesriikidel korraldada säästlikku jäätmekäitlust.
Pressiteade
Euroopa Komisjon – Keskkond
Brüssel, 19. märts 2013
Igal aastal tekitab iga Euroopa Liidu kodanik keskmiselt üle 500 kg olmejäätmeid, millest üle kolmandiku läheb otse prügilasse. Mõnes liikmesriigis, kus jäätmeid kasutatakse edukalt kui ressurssi, võetakse ringlusse või kompostitakse ligi 60% olmejäätmetest, mõnel liikmesriigil on aga raskusi jäätmetega toimetulekuga. Keskkonnavolinik Janez Potočnik osaleb täna kõrgetasemelisel seminaril Brüsselis, kus arutatakse, kuidas aidata jäätmekäitluses mahajäänumatel liikmesriikidel võtta kasutusele säästlikke jäätmekäitlusvõtteid. Seminari eesmärk on parandada nende riikide jäätmekäitlust suuniste ja praktiliste nõuannetega, mis on keskendatud Euroopa Liidu jäätmekäitlusalaste õigusaktide tõhusale rakendamisele. Seminaril on esindatud Bulgaaria, Eesti, Itaalia, Kreeka, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Tšehhi Vabariik. Rööbiti seminariga avaldab Euroopa Keskkonnaamet süvaanalüüsi Euroopa Liidu olmejäätmekäitlusalastest saavutustest viimasel kümmekonnal aastal.
Keskkonnavolinik Janez Potočnik ütles: „Mitmes liikmesriigis on jäätmekäitluses liigselt eelistatud prügilasse ladestamist, mis ei ole kooskõlas meie põhimõttega muuta Euroopa ressursitõhusaks. Jäätmeid maha mattes raiskame väärtuslikke materjale ja kaotame võimalusi luua juurde töökohti, tõhustada majanduskasvu ja vähendada jäätmete mõju inimeste tervisele. Meil on praeguses majandusolukorras vaja leida teid, kuidas parandada jäätmekäitlust ja kasutada seda kui võimalust luua töökohti ja vähendada survet loodusvaradele.”
Kuigi Euroopa Liidus on nii jäätmekäitluses kui ka jäätmeõigusaktide rakendamisel tehtud suuri edusamme, on siiski paljudes, kui mitte kõikides liikmesriikides vaja olukorda paremaks muuta.
Asjaomastes suunistes rõhutatakse vajadust kasutada majandushoobasid, et parandada olmejäätmekäitlust, näiteks reguleerides prügilasse ladestamist ja prügipõletust asjaomaste maksude ja keeldudega, rakendades tootjavastutust ning soodustades jäätmete korduskasutamist, ringlussevõttu ja jäätmetekke vältimist (nt maksustades otseselt äraviskamist). Suunistes soovitatakse ka parandada järelevalvet ja statistikat, tõhustada liigiti kogumist, parandada juhtimist, ajakohastada jäätmekäitlusstrateegiat ning kaasata üldsust.
Märgitakse ka seda, et edaspidi tuleks jäätmekäitluse investeeringutega toetada eelkõige jäätmetekke vältimist, jäätmete korduskasutamist, ringlussevõttu ja kompostimist – need on jäätmete raamdirektiivis sätestatud jäätmekäitluse eelissuunad. Soovitus lähtub mitmeaastasest finantsraamistikust (2014–2020), kus esitatakse Euroopa Liidu struktuurifondide kasutamisele uusi eeltingimusi, sätestades, et rahastatavate projektidega järgitaks jäätmekäitluse eelissuundi ning aidataks liikmesriikidel täita Euroopa Liidu siduvaid eesmärke, nagu näiteks kohustus võtta ringlusse 50 % olmeprügist.
Järgmised sammud
Euroopa Komisjonil on kavas edaspidi ka teistes liikmesriikides koos Euroopa Keskkonnaametiga korraldada olmejäätmekäitluse alaseid seminare. Kavas on põhjalikult arutada riiklikke jäätmekavasid ja jäätmetekke vältimise kavasid, mis tuleb liikmesriikidel valmis teha ja esitada Euroopa Komisjonile 2013. aasta detsembriks.
On alustatud Euroopa jäätmekäitlusalaste õigusaktide tähtsamate õiguslikult siduvate eesmärkide läbivaatamist, millega tuleb lõpule jõuda 2014. aasta lõpuks. Läbivaatamisel võidakse teha ettepanekuid, et muuta praeguseid eesmärke rangemaks ja suurendada ressursitõhusust.
Taustteave
2012. aasta augustis avaldas Euroopa Komisjon tulemustabeli, milles võrreldi liikmesriikide edusamme jäätmekäitluse alal . Põhilised probleemid jäätmekäitluses on liigne prügilasse ladestamine (kuni 95 %) ja liiga väikese osa ringlussevõtt (vähem kui 20 %), kuna jäätmeid ei koguta liigiti, puudub vajalik taristu ning piisavad stiimulid jäätmetekke vältimiseks, jäätmete korduskasutuseks ja ringlussevõtuks. Parimaid tulemusi saavutanud liikmesriikides, nagu Austria, Belgia, Madalmaad, Rootsi, Saksamaa ja Taani, on ulatuslikud jäätmekogumise süsteemid, seal ladestatakse prügilasse alla 5 % jäätmetest ning seal on olemas ka majandushoovad, millega ergutatakse tõhusat jäätmekäitlust. Kuid ka nendes liikmesriikides, kus palju jäätmeid läheb põletamisele, võiks edendada paremaid jäätmekäitlusviise, nagu korduskasutust ja ringlussevõttu.
Jäätmete raamdirektiivis on sätestatud jäätmehoolduse hierarhia, milles eelistatakse jäätmetekke vältimist, jäätmete korduskasutust ja ringlussevõttu jäätmete põletamisele koos saadava energia kasutamisega, kusjuures prügilasse ladestamine või põletamine jäätmete energiat kasutamata on kõige viimased abinõud. Hiljaaegu Euroopa Komisjonile koostatud uuringus on prognoositud, et Euroopa Liidu jäätmealaste õigusaktide täieliku rakendamisega saavutataks aastas 72 miljardit eurot kokkuhoidu, Euroopa Liidu jäätmekäitluse ja ringlussevõtu sektori aastakäive suureneks 42 miljardi euro võrra ja seal loodaks aastaks 2020 üle 400 000 töökoha.
Kõnealune seminar on osa laiemast Euroopa Liidu õigusakte edendavast algatusest. Pärast tulemuste tabeli avaldamist 2012. aasta augustis korraldas Euroopa Komisjon 2012. aasta viimasel veerandil kahepoolseid seminare, milles vaadeldi olukorda igas liikmesriigis kümnest, et koostadariiklikud suunised, milles esitatakse konkreetsed ettepanekud jäätmekäitluse parandamiseks.
Lisateave Suunised iga liikmesriigi jaoks leiate JÄÄTME-ABC_Kasulik teada